Šlesersist räägitakse palju halba, kuid veelgi rohkem head. Mis sellest on tõde ja mis väljamõeldis? Kogusime kõik avalikest allikatest ja kontrollisime iga punkti. Igal punktil on viide allikale. Teate midagi, mida meil pole, või leidsite ebatäpsuse? Kirjutage meie vestlusrobotile Telegramis ja lisage tõend.
Andmed seisuga 03.11.2026
≈ €3 mld on juba saadud: elamisload, turism, ELi raha, palgad, maksud. Veel €3 mld ulatuses ehitatakse Riga Waterfronti.
≈ €10,3 mld koos mõjuga pärast tema lahkumist (hinnang)
Kinnitatud: vana erakonna tasumata võlg. Koos tõendamata €3 mln-ga digitelevisiooni asjas kuni €3,75 mln.
Šlesersi tegevusest on kasu rohkem kui kahju 7 900 korda
Umbes €597 mln aastas, €19 sekundis. Liidetud on aastased tempod: elamisload keskmiselt €113 mln, turistide kulutuste kasv 2008. aastaks €397 mln, LDz palkade kasv 2007. aastaks €63 mln, Rimi sotsiaalmaks €22 mln, sadama maksud €2,4 mln.
2014. aastal tõi elamislubade programm €447,5 mln, 2024. aastal €18,4 mln. Vahe on umbes €429 mln aastas. Šlesers oli programmi karmistamise vastu. Oma osa mängisid ka koroona ning Venemaa ja Valgevene kodanikele elamislubade andmise keeld alates 2022. aastast.
Toimik · Asi nr 1970-01-22 · Allikad: avalikud
Dokumentidega kinnitatud teened
Alustas Norras. Koos Norra investorite Varneri ja Hageniga tõi ta Lätti Rimi, Narveseni, Cubuse, Dressmanni, kaubanduskeskused Galerija Centrs, Mols, Origo, Olimpija ning Radisson Blu hotellid.
Tema sõnul sai temast miljonär juba 90ndatel, enne poliitikat, Frank Varneriga tehtud projektidega.
Leppis kokku Ryanairi tulekus. Reisijaid: 0,71 mln 2003. aastal enne Ryanairi tulekut, 3,16 mln 2007. aastal ja 4,07 mln 2009. aastal. airBalticust sai Baltikumi suurim lennufirma.
Ülekontroll: sageli kirjutatakse „kümnekordne kasv“. Ametlik statistika kinnitab 5,7-kordset kasvu aastatel 2003–2009. Sellest piisab ka ilma liialdamata.
2008. aastal langes Läti SKP 4,6%, 2009. aasta esimeses kvartalis 18%. Töötus kasvas 4,9%-lt 11%-ni. Samal ajal:
Minister oli ta kuni 2009. aasta märtsini. Tema juhitud valdkonnad langesid kriisis vähem kui majandus tervikuna või isegi kasvasid.
Programm töötab alates 1. juulist 2010, keset kriisi. Aastatel 2010–2024 tõi see umbes €1,64 mld, välja anti ligikaudu 19 900 luba. Ainuüksi esimese kolme aastaga laekus 419,2 mln latti. Šlesers nimetab seda oma algatuseks ja hindab Deloitte’i uuringu põhjal kogumõjuks 1,5 mld latti.
Seaduse autorit ametlikes dokumentides märgitud ei ole. Šlesers ise on öelnud, et arendajana oli ta programmist isiklikult huvitatud.
Laste- ja perekonnaministeeriumi juhtis tema erakond LPP, minister Ainārs Baštiks. Võeti kasutusele „emapalgad“, elatisraha tagatisfond, rajati umbes 300 mänguväljakut. Hoolduperesid sai 15 asemel üle 400.
Sündimuse 24% kasvust räägib Baštiks ise. Sõltumatut arvutust me ei leidnud. Šlesersi isiklikku rolli kirjeldab tema erakonna brošüür.
Ta võiks elada ükskõik kus, kuid elab Riias. Teist kodakondsust pole. Kandidaadi deklaratsioonis on kogu kinnisvara Lätis: Riia, Jūrmala, Dobele, Preiļi. Ka pereäri on siin: sadamagrupp Riias ja Riga Waterfronti ehitus.
Lapsed jäid Lätti ja töötavad tema heaks: Edvards Riia linnavolikogus, Ričards oli Saeima saadik, Dana töötab ühingus „Läti esimene“. Tema erakonna moto: Läti ja tema rahva huvid on alati esikohal.
Ta on olnud abielus Inese Šlesere’ga alates 1992. aastast, neil on viis last. Pojad Edvards ja Ričards läksid samuti poliitikasse.
Majandusminister (1998–1999), asepeaminister (2002–2004), transpordiminister (2004–2009), Riia abilinnapea (2009–2010). 7.–10. Saeima saadik.
Abu Dhabi arendaja Eagle Hillsi projekt, mille asutaja lõi Emaari. Šlesersite pere osaleb selles väikese osalusega, raha paneb sisse investor. Andrejsala endistele sadamamaadele on kavandatud 8 000 korterit, kauplused, hotellid, koolid, kruiisiterminal ja kaldapromenaad.
Ehitus annab juba ehitajatele tööd, pärast valmimist toob linnaosa makse, eluasemeid ja töökohti teenindussektoris.
Töökohtade arvu allikad veel ei nimeta. Reklaampiltidel kujutatud kõrghooneid pole veel kinnitatud: nende jaoks on vaja uut detailplaneeringut.
2022: erakond „Läti esikohal“ pääses Saeimasse, 9 kohta; ta ise oli valijate „plusside“ arvult liidrite seas. 2025: esikoht Riias, 18,17%. 2026: 13,08% ja 17 kohta, suuruselt teine jõud Saeimas.
Iga süüdistus ja see, kuidas see lõppes
KNAB uuris aastaid hotellis „Ridzene“ salvestatud vestlusi. Süüdistust ei esitatud kunagi. Prokuratuur ei leidnud tõendeid, et ta oleks taotlenud ebaseaduslikku mõjuvõimu või et talle oleks midagi pakutud; üht tema lauset salvestisel peeti sellisest tehingust keeldumiseks. Firmade varjatud omamist ei tõendatud. Asi lõpetati, 2018. aastal kontrollis kõrgem prokurör seda otsust üheksa kuud ja jättis selle jõusse.
Šlesersi seisukoht: KNAB korraldas 2011. aastal poliitilise show, kuid tõendeid avalikkusele kunagi ei näidanud.
Saeima keeldus lubamast saadik Šlesersi juures läbiotsimist ja läbiotsimist ei toimunudki. President Zatlers algatas rahvahääletuse, 94,5% hääletanutest toetas laialisaatmist. Sündmus leidis aset. Asi ise, mille pärast läbiotsimist taotleti, kohtusse ei jõudnud ja lõpetati.
Prokuratuuri hinnangul muudeti projekt kunstlikult kallimaks firma Hannu Digital kaudu (umbes €3 mln). Šlesersile taotleti €65 000 trahvi, mitte vangistust.
Šlesersi seisukoht: asi on fabritseeritud, lepingud allkirjastati juba Dombrovskise valitsuse ajal ja kooskõlastati ministeeriumidega, riik aga võitis digitelevisioonist sadu miljoneid. Staatus: süüdi mõistmata, asi venib umbes 20 aastat.
Seda ütles Dmitri Muratov, Venemaa ajalehe „Novaja Gazeta“ peatoimetaja ja 2021. aasta Nobeli rahupreemia laureaat, YouTube’i intervjuus. Läti meedia levitas tema sõnu 30. septembril 2022, Saeima valimiste eelõhtul. Enne hääletust ei jõudnud Šlesers enam vastata.
KNAB kontrollis neid sõnu peaaegu kaks aastat ja teatas 2024. aastal: kinnitust ei ole. Muratov ise tõendeid ei esitanud, ka SAB-il sellist teavet polnud.
Šlesersi seisukoht: see on vale ja valimiseelne must PR. Ta ise nõudis KNAB-ilt ja julgeolekupolitseilt laimuasja algatamist. Mis on tõsi: pärast poliitikast lahkumist asutas ta logistikafirma koos Venemaa Raudteedega (RŽD), seda kinnitas SAB direktor.
2006. aasta Saeima valimistel ületas erakond LPP/LC kululimiiti umbes 401 000 lati võrra. Erakonna võlaks riigi ees hindas KNAB 528 870 latti, see on umbes €752 500. Erakond registreeriti ümber, 2011. aastal likvideeriti ning võlga ei makstudki. Kohus selle võla üle ei otsustanud.
Šlesersi seisukoht: trahv oli tema vastaste poliitiline tellimus KNAB-i sees. Dokumente, mis seda kinnitaksid või ümber lükkaksid, me avalikest allikatest ei leidnud.
7. detsembril 2013, veel enne sõda, ütles ta erakonna „Ühtsed Läti eest“ kongressil, et valitsus peab istuma Venemaa juhtkonnaga ühe laua taha ja kokku leppima, nagu teeb Saksamaa. Need on tema enda sõnad, LSM on need salvestanud.
Mis juhtus hiljem: pärast Venemaa rünnakut Ukrainale 2022. aastal mõistis tema erakond ametlikult hukka Putini sissetungi ja heitis välja kaks saadikut, kes keeldusid toetamast seda seisukohta ja Ukrainale EL-i kandidaatriigi staatust.
Kampaania „peaminister Šlesers“ eest maksis ühing „Läti esimene“. KNAB pidas seda erakonna reklaamiks, firmadel on aga erakondade rahastamine keelatud. Erakonda kohustati raha tagastama. See ei ole trahv. Juuniks tagastati €90 000, septembriks kogus erakond annetusi kogu summa ulatuses. Ametlikku kinnitust, et kõik on tagastatud, veel pole.
Šlesersi seisukoht: see on tema isiklik kampaania, plakatitel pole erakonna sümboolikat ja seadus ise on ebaõnnestunud.
Europarlamendi valimistel trahvis KNAB kolme erakonda, sealhulgas „Läti esikohal“, selle eest, et need teatasid agitatsioonimaterjalide paigutamisest hilinemisega. Summa kolme peale: €2800.
Leidsime ja kontrollisime dokumentide ja avalike allikate põhjal
Pärast 2026. aasta valimisi teatas Šlesers, et tema erakonna 17 saadikut on valmis toetama peaminister Andris Kulbergsi valitsust ka ilma ministrikohtadeta. Ta lubab hääletada Kulbergsi reformide ning raskete, isegi ebapopulaarsete otsuste poolt: ametkondade liitmine ja kulude kärpimine.
Kui ta juhtis transpordiministeeriumi, kiitis Euroopa Komisjon heaks viis Läti transpordiprojekti: 110,5 km Via Baltica ja A12 maanteid, 260 km rööbaste väljavahetamise Ida — Lääne liinil, Ventspilsi ja Liepāja sadamate juurdepääsuteed ning Riia lennujaama raja pikendamise 3 200 m-ni. EL andis €384,3 mln-st €165,9 mln.
Ainuüksi uus rada maksis €23,5 mln. Alates 2008. aasta oktoobrist võtab Riia vastu raskeid lennukeid nagu Airbus A340 ja Boeing 747.
2005. aasta mais leppis ta Tallinki juhiga kokku igapäevases liinis Riia — Stockholm. See avati 2006. aasta aprillis ja esimese 10 aastaga vedas see 5,5 mln reisijat.
2007. aastal võttis valitsus vastu tema allkirjastatud liiklusohutusprogrammi: vähendada 2010. aastaks liikluses hukkunute arvu poole võrra. Eesmärk saavutati aasta varem: 558 hukkunut 2001. aastal, 254 aastal 2009. Läti sai auhinna ETSC Road Safety PIN Award 2009.
Osa langusest aastatel 2008–2009 seletavad eksperdid ka kriisiga: autosid oli teedel vähem.
Kui Latvijas Pasts kaotas miljoneid ja ajakirjanduse kättetoimetamine takerdus, pakkus ta välja uue juhi ning valitsus lubas tema ministeeriumi ettekande põhjal postile laenu. 2008. aastaga vähenes kahjum neli korda: 14,1 miljonilt 3,66 miljoni latini.
Tema ministriajal kasvas airBaltic, mille enamusosalus kuulub riigile, 0,59 mln reisijalt 2004. aastal 2,6 miljonini 2008. aastal ning lennukipark 28 lennukini. Ainuüksi ettevõtte sotsiaalmaks 2008. aasta eest oli 7 mln latti, umbes €10 mln.
Alates 2009. aasta juulist juhtis ta Riia vabasadama juhatust. Kriisiaastal 2009 käitles sadam rekordilised 29,7 mln tonni ja 2010. aastal ületas esimest korda ajaloos 30 mln tonni piiri.
Asepeaministrina juhtis ta valitsuse ärikeskkonna parandamise töörühma, avas Londonis Läti Arenguagentuuri esinduse ja seisis „ühe akna“ põhimõttel töötava investeerimisagentuuri eest. 2004. aastal loodi LIAA, mis tegutseb tänini.
Majandusministrina vabastas ta Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi riigi esindaja rollist Ventspils Naftas. Isegi tema tagasiastumist nõudnud peaminister Krištopans nimetas seda ministri „ainsaks professionaalselt julgeks sammuks“.
Peaministrit asendades allkirjastas ta lapsendajatoetuse eeskirjad – 1000 latti lapse kohta. 2004. aasta lõpus teatas ministeerium: esimest korda pärast iseseisvuse taastamist ei oodanud lapsendamist ükski alla aastane tõsiste terviseprobleemideta laps, muu hulgas tänu toetusele.
Läti Esimese Erakonna (LPP), mille üks asutajaid ta oli, ettepanekul kirjutas Saeima põhiseaduse artiklisse 110 abielu kui mehe ja naise liidu kaitse: 65 poolt, 6 vastu. Muudatust toetas üle 10 000 kodaniku allkirja.
25. juunil 2008 autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko teda, tollal Läti transpordiministrit, vürst Jaroslav Targa III järgu ordeniga „kaaluka isikliku panuse eest Ukraina-Läti koostöö arendamisse“.
Ta kogus 34 saadiku allkirjad ja Saeima moodustas uurimiskomisjoni finantssektori „kapitaalremondi“ ning pankade ABLV, PNB ja Baltic International Bank sulgemise tagajärgede kohta. Komisjon tegi ettepaneku vabastada ettevõtted liigsest koormusest, mida põhjustasid pangaklientidele esitatud ülemäärased nõuded.
Tema sõnul loodi tema ettepanekul sakraalturismi programm ja paljud Läti kirikud said raha remondiks. 2006. aastal tänasid kardinal Jānis Pujats, peapiiskop Jānis Vanags ja piiskop Pēteris Sprogis avalikult tema erakonda selle raha eest.
Tulumaksu langetati 25%-lt 15%-le. 15%-le langetati see 2004. aastal, kui ta oli asepeaminister
Baltic Times, 2003Kõik on juba kaalul. Klõpsake ringil, et see kaalukausilt eemaldada või tagasi panna
Raudteelaste palk kahekordistus: 261 latilt 533 latini aastatel 2004–2007
LDz aruanne 2007Ainult kinnitatud summad. Viirutus tähendab: raha on lubatud, kuid pole veel täies mahus investeeritud, või süüdistuse versioon, mida pole tõendatud.
investeeringud elamislubade programmi kaudu aastatel 2010–2024, 19 900 luba
Riga Waterfront, ehitus käib alates 2025. aastast
vana erakonna tasumata trahv
Ainuüksi dokumentide järgi kuni €4,8 mld plussi €0,75 mln miinuse vastu. Isegi kui arvestada tõendamata €3 mln digitelevisiooni asjas, on pluss miinusest sadu kordi suurem. Šlesersi enda Deloitte’ile viitava hinnangu järgi on elamislubade kogumõju veelgi suurem, kuid seda hinnangut me ei kontrollinud ega arvesta kokkuvõttes.
Miljonid eurod, üks skaala. Miinused on sellel vaevu nähtavad: need on plussidest sadu ja tuhandeid kordi väiksemad.
„Dokument“ = arv aruandest. „Arvutus“ = aritmeetika ametlike andmete põhjal.
Dokument19 900 luba. Nimetab programmi oma algatuseks
Arvutuskulutused kasvasid €177 miljonilt 2003. aastal, enne Ryanairi tulekut, €574 miljonini 2008. aastal. Liidetud on 5 aasta juurdekasv võrreldes 2003. aastaga. Ryanairi ja sõlmlennujaama aastad
ArvutusLDz keskmine palk kahekordistus 261 latilt 533 latini, 13–15 tuhande töötaja kohta
Dokumentainult sotsiaalmaks. Oli Rimi Baltija esimene direktor, keti käive on praegu umbes €1,2 mld aastas
DokumentVID andmed, ainult avalikud aastad. Pere omab gruppi valdusettevõtte kaudu, 50% kuulub Šķēlede perele
Lubatudehitus käib alates 2025. aastast. Investor on Abu Dhabi Eagle Hills, Šlesersite perel on projektis väike osalus
DokumentELi Ühtekuuluvusfond kiitis heaks viis Läti projekti ajal, mil ta oli transpordiminister: Via Baltica ja A12 maanteed, 260 km rööpaid, sadamate juurdepääsuteed, lennujaama rada. Kogumaksumus €384,3 mln
≈ €3 mld juba saadud ja €3 mld töös
Turismi ja palkade kasvu mõjutasid ka ELiga ühinemine ja majandusbuum. Mikroettevõtete maks pole arvestatud: dokumentide järgi vedasid seda Kampars ja Bērziņš.
Kokku lugeda ei saa: avalikke andmeid pole. Seepärast pole seda summale lisatud.
6 mld € dokumentide järgi ja ≈ 4,4 mld € turismi hinnang aastateks 2009–2019. See on hinnang, mitte dokument
Lennujaamade reisijad, 2009 võrreldes 2008-ga
Aastatel 2004–2008 kasvas Riia 3,5 korda, 1,06-lt 3,69 mln-ni, Vilnius 2,1 korda. Minister oli ta kuni 2009. aasta märtsini.
„Läti esikohal“ (LPV): valimised ja algatused
hoolduperet laste- ja perekonnaministeeriumi ajal, mida juhtis tema erakond
mänguväljakut ehitati samadel aastatel
odavad otselennud Riiast Euroopasse pärast tema läbirääkimisi
Lätti tulid Rimi, Narvesen, Cubus, Dressmann ja uued kaubanduskeskused
ühes abielus, viis last
elamisload investeeringute eest aastatel 2010–2024, esimene raha tuli keset kriisi
Kus ta oli asutaja, juht, algataja või kaasomanik. Roll on märgitud nii, nagu allikad seda kinnitavad.
Tegevdirektor aastatel 1996–1997, kui avati Läti esimene Rimi kauplus. Kolmest suurimast ketist tuli Rimi esimesena, 2020. aastal oli tal 133 kauplust ja üle 6 000 töötaja.
Cubus, Dressmann, Bik Bok, 1994–1998. Dressmanniga Riias alustas Varneri grupp 1995. aastal välismaale laienemist. 1998. aastaks investeerisid Norra Varner ja Hakon Lätti $40 mln.
Endine kaubamaja „Centrs“ Vana-Riias, 1995–1998.
Mols, Origo, Olimpija, Dole, Alfa, Minska ühisettevõtete kaudu.
Kioskikett nõukogudeaegse „Sojuzpetšati“ asemel.
Hotellid „Latvija“ ja „Ridzene“ Riia kesklinnas.
Tema firma võitis krundi konkursi ja alustas projekti. Torni ehitasid Merks ja Hansabanka 2004. aastal: iseseisva Läti esimene pilvelõhkuja, praegu Swedbanki kontor.
Šlesersi seisukoht: tema on idee autor ja Saliena rajajaisa, maad uue linna jaoks ostis ta kokku koos Frank Varneriga. Dokumentide järgi oli ta projekti esimese ettevõtte Saliena Real kaasomanik ja müüs oma aktsiad 2002. aastal. 2002. aasta novembris sai temast asepeaminister.
Kokkulepe Ryanairiga, reisijate arvu kasv 5,7 korda aastatel 2003–2009.
2005. aastal leppis kokku Tallinkiga igapäevases liinis. 10 aastaga vedas see 5,5 mln reisijat.
Nimetab programmi oma algatuseks. €1,64 mld investeeringuid aastatel 2010–2024.
„Emapalgad“, elatisraha fond, umbes 300 mänguväljakut.
Erakond alates 2021. aastast. 2026. aastal 17 kohta Saeimas.
Suur sadamagrupp Riias: terminalid, stividoritegevus, konteinerid, oma raudtee. Umbes 400 töökohta, üle €14 mln palgamakse aastatel 2023–2025.
Uus linnaosa Andrejsalal, Abu Dhabi investori €3 mld, ehitus käib alates 2025. aastast. Maa osteti riigilt €5,8 mln eest, 5,2 korda kallimalt kui katastrihind. Riia ei pannud projekti raha.
Äri, lennujaam, transport kriisi ajal, elamisload, perede toetamine, valijate kasvav usaldus. Kõik viidetega dokumentidele.
Kõige kõlavamad ei leidnud kinnitust: „Putini raha“ tunnistas KNAB kinnitamatuks, „oligarhide kaasus“ on lõpetatud, digitelevisiooni asjas kaks õigeksmõistmist.
Vana erakonna tasumata võlg 2006. aasta valimiste eest, 2013. aasta sõnad läbirääkimistest Venemaaga, Saeima laialisaatmine 2011. aastal, €340 000 tagastamine reklaami eest 2026. aastal.
TI-sari. Video on loodud tehisintellektiga.